Juhtumiuuring. Pöidlatrauma
Negatiivse rõhuga haavaravisüsteem Avance Solo on näidustatud patsientidele, kellele oleks kasulik rakendada negatiivse rõhuga haavaravi, eriti kuna seade võib eksudaadi ja infektsioosse materjali eemaldamise abil haava paranemist soodustada.
Fotod ja juhtumi märkused, mille on esitanud: Sanna Kouhia; haavahooldusõde Tuula Eskelinen; haavahooldusõde Arja Korhonen, ambulatoorsest kirurgiapolikliinikust / ambulatoorsest haavapolikliinikust Kainuu Keskhaigla, Kajaani, Soome.
Haava anamnees
64-aastane mees, kellel ei olnud kaasuvaid haigusi ning kellele pole määratud ravimeid, sai vasaku käe pöidla traumahaava, mille põhjustas ketassaega juhtunud õnnetus. Vigastus tekitas luud paljastava haava ja sõrmeotsad tuli amputeerida.
Esialgu puhastati haava ja ümbritsevat nahka 7 päeva enne ravi hüdrogeeliga Microdacyn, et eemaldada vana must veri. Ravivahend on Safetaci pinnaga Mepilex Transfer Ag hõbedane haavaplaaster, mis kinnitub iseliimuva marliga.
Järgmisel päeval tehti sõrmeotsa kujundamise traumakirurgiline operatsioon ja kohe pärast operatsiooni paigaldati operatsioonijärgsed haavaplaastrid Mepitel, Mesorb ja elastikside.
Haavainfektsiooni ennetamiseks määrati antibiootikumravi Kefexin 500 mg × 3.
Ravirežiim
Kui patsient tuli 6. päeval pärast operatsiooni plaanipäraseks kontrollimiseks ja õmbluste eemaldamiseks haavakliinikusse, rakendati edukalt kaasaskantavat negatiivse rõhuga haavaravi süsteemi, mida kasutati kuni haava täieliku paranemiseni.
Haavaplaastrit vahetati igal järgneval visiidil (4 korda) ning kokku kasutati 3 pumpa ja 6 haavasidet. Kõigil visiitidel, v.a 4. visiidil ja viimasel visiidil, tehti mehaaniline haavapuhastus.
Viimasel visiidil lõpetati negatiivse rõhuga haavaravi süsteemi (NPWT – Negative Pressure Wound Therapy) kasutamine ja tegevusterapeut määras patsiendile ainsa edasise ravimeetodina silikoonist pöidlakaitsme.
Pärast mobiilse negatiivse rõhuga haavaravi (NPWT) rakendamist ei manustatud antibiootikume.
Tulemus
Ravieelsel visiidil tehtud läbivaatusel ei leitud nekrootilist kude. Suurem osa haavast oli granuleerunud (70%), osa oli koekärbus-koorikuga (20%) ja 10% haavast oli epiteeliseerunud.
7 päeva pärast ravi alustamist kaasaskantava NPWT-ga, 20% haavast oli epiteeliseerunud ja 80% granuleerunud. Ei esine koekärbus-koorikut ega nekrootilisi kudesid.
Haavapiirkond vähenes ravieelse visiidi ajal olnud 1 cm × 2 cm suuruselt 4. visiidiks 0,1 cm × 0,3 cm suuruseni.
19 päeva pärast õnnetust (viimasel järelkontrolli visiidil) oli 90% haavast epiteeliseerunud.
Kuna paranemine toimus oodatust kiiremini ja pöidla seisund oli rahuldav, puudus vajadus plaanitud järeloperatsiooni järele.
Raviperioodil ei olnud infektsiooni kliinilisi nähte. Ümbritsev nahk tundus kogu aeg terve. Mahuti vedelik oli selge ja mitteviskoosne ning eksudatsioonitasemed olid kogu raviperioodi vältel väikesed.
Patsient ei teatanud valust enne haavaplaastri vahetamist ega selle ajal.
Toimivus
Hoolimata sellest, et tegemist oli raskesti seotava piirkonnaga, paigaldati haavaplaaster täiesti õhukindlalt ja ravi ajal ei käivitunud ühtegi häiresignaali. Lisaks ei tehtud külastuste vahel täiendavat plaastrivahetust.
Patsiendikogemus
Patsient oli kogu raviperioodil raviga rahul, tundis, et ravi oli lihtne mõista ja käsitseda ning valu ei kogenud.